15 aastat Eesti põllumajandust, kalandust ja maaelu Euroopa Liidus,

mis ei ole läinud vett vedama.

Tänu Euroopa Liidu kalandusfondile on püügivõimsus varudega vastavuses

ja püüame kala väiksema koguse laevadega,

mis näitab, et sektor on elujõulisem ja keskkonnasõbralikum.

Euroopa Liidu liikmeks oleku ajal on sektori eksport suurenenud 29%

ning väärtus kasvanud lausa 57%.

Astudes edasi kuivale maale on pilt samasugune.

Eesti toidu tarbijad, aga ka taimed ja loomad

pole end kunagi tundnud nii kaitstu ja hoituna kui nüüd.

Eesti tarbija teab täna, mida ta sööb, kust see tuleb

ja mis tingimustes on kasvatatud meie põllukultuurid.

Rääkides aga põllumajandussektorist, siis seal ikka on, millest pajatada.

Meie põllumajandusmaad haritakse ja hooldatakse täna

200 000 hektari võrra suuremal pinnal kui 15 aastat tagasi.

Selle üheks suureks eelduseks Eesti klimaatilistes tingimustes

on olnud toimivad maaparandusssüsteemid,

ja nendest on Euroopa Liidu toetuste kaasabil

15 aasta jooksul korda tehtud Hiiumaa-suurune maa-ala.

Eesti mahepõllumajandus- ettevõtete toodang

moodustas eelmisel aastal 9% kogu põllumajandussektori toodangust.

Oleme uhked, et meie mahepõllundusmaa osakaal on Euroopa Liidus lausa teisel kohal.

Meie teravilja kasvupind on suurenenud 15 aastaga 43%.

2019. aastal on teravilja prognoositav saagikus lausa 87% kõrgem

ja kogutoodang ligi miljon tonni suurem kui 2004. aastal.

Võrreldes 2004. aastaga toodetakse aastas 139 000 tonni rohkem piima.

Kuna lehmade arv on samal ajal vähenenud, siis see tähendab omakorda,

et Eesti lehmad annavad tõuaretuse tulemusel oluliselt rohkem piima

ja on jõudnud produktiivsuselt Euroopa Liidus hõbemedalile ehk teisele kohale. Palju õnne!

Tänu sellele on näiteks meie juustueksport kasvanud neli korda. Pole paha!

Kokkuvõtteks võib öelda, et tänu Euroopa Liidu toetustele

on Eesti põllumajandusse viimase 15 aasta jooksul lisandunud 2,8 miljardit eurot

ja see on aidanud paljudel ettevõtetel edukalt toime tulla.

Õnneks on meie inimestel olnud tarkust ja oskust

lisandunud raha tootmisesse tagasi panna ning seetõttu tulusat saaki saada.

Ja nagu eelnevast näha, siis esimesed viljad on juba valminud

ning võime olla kindlad - samamoodi, vastutustundlikult ja tõhusalt edasi majandades

tuleb neid veel juurde. Palju!

Maaeluministeerium