Eesti keele substantiivi käändedEstonian words

Üks põhilisemaid eesti keele grammatilisi juhtumeid on nominatiiv. Nominatiivi kasutatakse esemete nimetamisel või mainimisel, lause subjektina ja ka vastusena küsimustele nagu "kes" (kes) või "mis" (mis).

Nominatiiv tähistab lause subjekti.

Teine oluline eesti keele substantiivi käände on genitiivi käände, mis ütleb meile, kellele miski kuulub.

"Õuna" on "õun" (õun) omastava käände vorm ja see tähendab, et lause räägib midagi, mis kuulub õunale. "Õuna värv", sel juhul räägib lause 'õuna värvist' või 'õuna värv', kuna värv kuulub õunale, kasutatakse õuna jaoks omastavat käändet.

"Ramaatu" on "raamat" omastava käände vorm. "Raamatu sõnad", see lause räägib 'raamatu sõnadest' või 'raamatu sõnad', kuna sõnad kuuluvad raamatule, kasutatakse raamatu mainimisel omastavat käändet.

Eesti keel sisaldab 'partitiivi käändet'. Partitiivi käändet kasutatakse millegi osa viitamiseks, mitte objekti või kontseptsiooni tervikuna. Sõna "kohv" tähendab 'kohvi', kuid viitamaks ainult 'mõnele kohvile', tuleb mängu partitiivi käänne: "kohvi" (mõni kohv).

Eesti keeles on olemas nn lokaatorite rühm, üks lokaatoritest on illatiiv. Illatiivi puhul on tegemist millegi sisemusse sisenemisega, "kuhu" on illatiiviga seotud küsitav sõna, sest see tähendab 'kuhu'. Kuid on oluline meeles pidada, et "kuhu" on seotud ka 'allatiiviga', sest mõlemad on kohale sisenemist tähendavad, kuid 'allatiiv' erineb sellest, sest see tähistab kohale sisenemist väljastpoolt, nagu 'kuhu'.

"Vette" on "vesi" (vesi) illatiivis, see tähendab 'vee sisemusse sisenemist', seega tähendust 'vette' või 'vette'.